Värviliste metallide all mõeldakse kõiki muid metalle peale raua, kroomi ja mangaani. 1958. aastal klassifitseeris Hiina raua, kroomi ja mangaani mustadeks metallideks ning 64 muud metalli värvilisteks metallideks. Nende 64 värvilise metalli hulka kuuluvad: alumiinium, magneesium, kaalium, naatrium, kaltsium, strontsium, baarium, vask, plii, tsink, tina, koobalt, nikkel, antimon, elavhõbe, kaadmium, vismut, kuld, hõbe, plaatina, ruteenium, roodium, pallaadium, liitium, beerium, roodium, pallaadium, liitium, beerium, osmium. tseesium, titaan, tsirkoonium, hafnium, vanaadium, nioobium, tantaal, volfram, molübdeen, gallium, indium, tallium, germaanium, reenium, lantaan, tseerium, praseodüüm, neodüüm, samarium, euroopium, gadoliinium, gadoliinium, terbium, terbium, ütterbium, luteetium, skandium, ütrium, räni, boor, seleen, telluur, arseen ja toorium. Värvilistel sulamitel on üldiselt suurem tugevus ja kõvadus kui puhastel metallidel, suurem elektritakistus ja madalam temperatuuritakistuskoefitsient, mille tulemuseks on suurepärased üldised mehaanilised omadused. Tavaliselt kasutatavate värviliste metallide sulamid hõlmavad alumiiniumisulamid, vasesulamid, magneesiumisulamid, niklisulamid, tinasulamid, tantaalisulamid, titaanisulamid, tsingisulamid, molübdeenisulamid ja tsirkooniumisulamid.
Tänu nende tähtsusele kaasaegses tööstuses eraldatakse haruldased metallid mõnikord värvilistest metallidest ja klassifitseeritakse eraldi kategooriasse. Need metallid on nüüd loetletud mustade ja värviliste metallide kõrval kolme peamise metallikategooriana.
